KREEKA

Ülevaade Kreeka haridussüsteemist ja kaasavast haridusest

Haridus on Kreekas sarnaselt Eestile tasuta. Õppetöös osalemine on kohustuslik inimestele vanuses 5-15.

Kreekas peetakse haridusliku erivajadusega õpilasteks lapsi, kellel avalduvad ebaühtlased kognitiivsed võimed, emotsionaalsed ja sotsiaalsed raskused. Haridusliku erivajadusega õpilasteks peetakse ka andekust ja lapsi, kes on vanemate poolt hooletusse jäetud või kannatavad perevägivalla all. Kreekas ei peeta hariduslike erivajadusega õpilaseks neid, kelle õpiraskused tulenevad välistest teguritest nagu näiteks keelelised või kultuurilised iseärasused.

Selleks, et tagada HEV õpilastele kvaliteetne ja teistega võrdne haridus õpivad nad tavaklassides - kaasav haridus. Kreekas rakendatakse kaasavat haridust tavakoolides järgmiselt:

• Keskmise õpiraskusega õpilasi toetab õppetöös klassiõpetaja, kes teeb juhtumipõhist koostööd tugikeskustega ja kooli nõustajatega, kes tegelevad erivajaduslike õpilastega.
• Individuaalne õpe, mida pakub eripedagoog. Seda tüüpi haridust pakutakse õpilastele, kes saavad asjakohase individuaalse toega järgida klassiruumi õppekava, ja raskema haridusliku erivajadusega õpilastele, kui nende piirkonnas pole muud eriharidust pakkuvat asutust (erikool, kaasav klass).
• HEV õpilasi (üks või mitu) toetab klassis tugiõpetaja, kes teeb koostööd klassiõpetajaga. Tugiõpetaja võib õpilasi toetada ka eraldi ruumis (kaasavas klassis), võttes arvesse nende erivajadusi.

Kombineeritud hariduslike erivajaduste puhul on võimalik õppida tava kui ka erikoolis, kus on võimalik viialäbi ühisharidusprogramme, et arendada erivajadustega õpilaste kognitiivseid, õppimis-, emotsionaalseid ja sotsiaalseid oskusi ning arendada tavaõpilaste teadlikkust inimõigustega seotud probleemidest -  mitmekesisus, austus ja inimväärikus.

Õpiränne Kreekasse

1. päev

Koolituse "Special Needs Education" esimene päev algas alles õhtupoolikul. Toimus üksteisega tutvumine ning meie üllatuseks kohtusime ka veel kahe Eestist tulnud õpetajaga. Areadne programmis on kokku 6 erinevat koolitust, millest võtab korraga osa 40 inimest. Meie koolitusel osaleb neist 11, kes tulevad Lätist, Horvaatiast, Bulgaariast ja Sloveeniast. Meile tutvustati meeskonna poolt nädalast õppeprogrammi. Järgnes õhtusöök kohalikus Kreeka restoranis. 

Meie programmijuht

Eesti õpetajad (meie koos Anni ja Liisiga)

Kreekapärane lihavaagen 4-le

2. päev

Hommikul kogunesid kõik osalejad, et suunduda Kalamata linna,  ekskursioonile. Nägime Kalamata ajaloolist linnaosa ja keskväljakut. Külastasime tänaseni toimivat kloostrit, kus varem valmistati ka siidisalle ja palju vahemerelisele loodusele iseloomulikke taimi. Saime teada, et oliiviõli ei valmistata küpsetest oliividest. Sattusime Kreekasse tegelikult huvitaval ajal, sest 28.10 tähistatakse siin "EI" päeva, mil Kreeka otsustas keelduda Itaalia vägede sisenemisest Kreekasse II maailmasõja ajal. "EI" päev on suur riigipüha, mis tähendab, et kõigil on vaba päev, korraldatakse paraade ning suguvõsade kokkutulekuid. Õpilased marsivad paraadil Kreeka lipu värvi riietuses - sinine ja valge. Pärast paraadi oli kõigil vaba aega linnaga tutvumiseks ja lõunatamiseks. Koolitus jätkus teoreetilise osaga pärastlõunal. Tänane teema oli seotud autismi spektri häiretega nagu näiteks asbergeri sündroom, hüperaktiivsusega, käitumisraskustega, mis on tingitud sotsiaalsest taustast ja down'i sündroomiga. Saime lahendada praktilisi ülesandeid. Esimeses ülesandes pidime kirjeldama erivajadusega õpilase käitumist lähtudes kolmest kriteerimust - tähelepanu, impulsiivsus ja hüperaktiivsus. Teine ülesanne sisaldas eesmärgistamist ja soovituste andmist probleemse käitumise vähendamiseks. 

Mandariinid ja granaatõunad

Kirik kloostris 

Kloostri sisehoov

Valmistumine paraadiks

"Never stop learning, because life never stops teaching!"

3. päev

Teisipäev algas Kreeka rahvatantsude õppimisega. Meid viidi ühte Kalamata tantsustuudiosse, kus kohalik treener õpetas meile kolm tantsu - Kalamatianos, Mpalos ja Syrtaki. Saime teada, et Kreekas on erinevatel piirkondadel oma piirkonnale iseloomulikud tantsud, kuid on ka üleriigilised rahvatantsud. Kalamatianos on tants, mida tantsitakse Kalamata piirkonnas. Mpalos on paaristants, mida tantsivad mees ja naine, kui nad üksteisele meeldivad. Syrtaki on Kreeka üks kuulsamaid rahvatantse, mis on väga keeruline ning seetõttu õppisime ka meie ainult 8 esimest takti tantsust. Lisaks saime näha Kalamata piirkonna rahvarõivaid. Kreeka rahvatantse õppides kogesime, kui oluline on rütmitunnetus ja tantsuoskus. 

Tantsusaal ja treener

Treener ja Kalamata rahvariietuses tantsijad

Pärastlõunal viibisime koolituskeskuses, kus meie teemadeks olid õppemeetodid ja IKT kasutamine erivajadusega õpilase õpetamisel. Õppemeetodite loengut pidas matemaatika õpetaja, kes töötab erivajadustega laste koolis. Ta jagas oma kogemust, kuidas on õpetanud õpilastele liitmist ja lahutamist, rahaühikuid ja kella. Teine teema oli praktilisem, kus kasutades IKT vahendeid katsetasime Bitsboard ja Scratch keskkondasid. Bitsboard on kasulik keskkond keeleõppeks ning ka meie ülesanne paarides oli luua üks mäng Bitsboardi keskkonnas. Hiljem saime kõik omavahel loodud mänge jagada ja katsetada. Scratch keskkonda tutvustati õpetaja abivahendina, mitte programmeerimise algõpetuse keskkonnana. Saime teadmisi, kuidas võiks seda kasutada animatsioonide loomiseks erinevates ainetes, et õppematerjali ilmestada. 

Õppemaeetodid - värvide süsteem

Bitsboard

Õpetaja Terje loodud Scratch animatsioon

4. päev

Hommikul kogunesime kõik Railway parki. Meid jaotati meeskondadeks. Saime ülesandeks tutvuda pargiga ning seejärel pidime välja mõtlema õppetegevuse, mis sobib antud keskkonda. Õppetegevuse ja tegevuskava planeerimise juures pidime arvestama, et õpilaste hulgas on ka erivajadusega õpilasi. Lisaks õppetegevuse planeermisele pidime tegema tähelepanekuid, kuidas muuta pargi keskkond paremaks.

Railway Park

Veesilm pargis

Päeva teises pooles saime teadmisi kahel teemal, "Diferentseeritud tunnid ja tegevused" ja "Kaasav haridus - paralleel haridus Kreekas". Meile näidati õppevahendeid, mida õpetajad siinses koolis kasutavad. Õppevahendid on enamasti õpetajate poolt vastavalt vajadusele ise välja mõeldud ja valmis tehtud. Loengut läbi viiv õpetaja sõnas, et erivajadustega lastega töötades tuleb olla valmis panustama oma vaba aega, sest ükski meetod ei ole universaalne ja ei toimi kõigi lastega. Meetod, mis toimib ühe lapsega on teisega võibolla täiesti kasutu. Kogu aeg on vaja ammutada erialast kirjandust lugedes uut infot, et saada uusi nippe, mida ühes või teises olukorras rakendada saaks.Kaasava hariduse süsteem Kreekas sarnaneb meil Eestis olevaga. Lapsele koolis kohanduste rakendamine eeldab, et lapsel on diagnoos või vastavad hinnangud tema üldise arengu kohta. Kui ilmneb vajadus erisuste rakendamiseks, nõustab õpetaja vanemat ja suunab teda edasi tegutsema nt soovitab minna erialaarsti juurde. Nõustamisprotsessis on abiks kooli sotsiaaltöötaja, kes on "liim" kodu ja kooli vahel. Vanematega koostöö ei ole alati lihtne kuna probleemide eitamine on tavaline. 

Piktogramm päevakava kohta

Meessoos, naissoost ja keskksoost sõnade liigitamine

Kaasava hariduse loeng

5. päev

Alustasime päeva erivajadustega laste kooli külastamisega. Tegemist oli sügava ja raske puudega õpilastega kooliga. Koolis õppis umbes 40 õpilast. Õpetajad tegelesid klassis korraga maksimaalselt 3 õpilasega. Kõikides klassides olid olemas kaasaegsed töövahendid - interaktiivsed projektorid, tahvelarvutid jne. Külastasime muusika, arvutiõpetuse ja füsioterapeudi tunde. Meile andis oma tööst ülevaate sotsiaaltöötaja. Tegemist oli kiirkülastusega (~1h), et võimalikult vähe õpilaste tavapärast rutiini rikkuda. 

Muusika tund

Koolituskeskuses olid meie teemadeks, kuidas ehitada üles head suhet vanematega ning kuidas toime tulla käitumuslike probleemidega. Saime kinnitust, et lapse heaolu tagamisel on otustavaks lüliks lapsevanem. Õppetöö ei lõppe koolis toimuvaga, vaid peab jätkuma ka kodus. Vastasel juhul uued teadmised ja koolis õpitud oskused ei kinnistu. Koolitaja tõi näiteid enda tööst, kuidas on arendanud koostööd lapsevanematega. Saime mõtteid, mida kolleegidega jagada. Teises loengus saime väga täpset infot selle kohta, millistest keskkondadest saab infot erinevate käitumuslike probleemide kohta. Õppisime, et paljudel häiretel on sarnased sümptomid ning võib kuluda aastaid ennem kui diagnoos selgub, samas sümptomid muutuvad ajaga ja lapse arenguga. 

Käitumuslike probleemide loeng

Õpetaja elu...

6. päev

Väljasõit antiiksesse Messeniesse. Saime palju uusi ajalooli teadmisi nt. kuidas said linnaväravad endale nimed ning kuidas käis väravates kontroll. Meie giid julgustas osalejaid kasutama rohkem klassivälist õppimist ning viis läbi erinevates paikades ülesandeid (ajajoon, esinemine amfiteatris, rollimäng). 

Antiikne Messeni

Anktiikse linna väravad

Tempel

Amfiteater

Õhtul oli ühine õhtusöök, kus jagati osalejatele kätte tunnistused. Oli tore ja seltskondlik õhtu, kus aeti juttu ja vahetati omavahelisi kontakte tulevaste koostöö projektide jaoks.